Kuhu kaovad tihud?

Kuhu kaovad tihud?

MAALEHT, Allan Sims(Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja infosüsteemide vanemteadur): On loomulik, et kasvava metsa maht tihumeetrites on suurem kui sellest metsast saadud metsamaterjali kogus. Metsa majandamisega seotud isikute (metsaomanikud, ka metsahaldusettevõtete töötajad) hulgas on inimesi, kellel ei ole metsanduslikku haridust. Paljudele on seetõttu pisut segane, mida näitab metsamajandamiskavas esitatud kasvava metsa tagavara. Kavast leitakse näiteks eraldise tagavara 300 tm, kuid pärast raiet saab sealt materjali kõigest 220 tm. Tekib küsimus: kuhu kadus siis ülejäänud materjal? Esiteks tuleb täpsustada, et kasvava metsa tagavarasse on arvestatud ainult puutüvede maht, seal ei ole okste ja juurte mahtu. Küll on seal aga koore maht, kuna kasvavat metsa on võimalik puid kahjustamata mõõta vaid koos koorega. Näiteks männi tüvest moodustab koor keskmiselt 11%, nii et 300 tihumeetris võib üksnes koort olla 33 tm. Sortimendi mahu hulka arvestatakse koor vaid paberi- ja küttepuidu korral – palkide mahtu arvutatakse ilma kooreta. Mõned tihumeetrite “kadumise” põhjused on seotud konkreetse materjali mõõtmisega. Palkidel on tavaliselt pikkuse ülemõõduks 10 cm, mida palgi mahu hulka ei arvestata. Ülemõõtu on vaja, et saekaatris saaks standardmõõtudega saematerjali. Kui metsas järgata tüvi täpselt mõõtu, aga lõigata viltu, siis osa laudadest jääks lühemaks. Palgi otsa läbimõõt mõõdetakse peenemast otsast, seega arvutatakse ülemõõduta maht peenema otsa järgi ning ülemõõdu kadu tekib jämedamast otsast. Näiteks 22cm otsaläbimõõduga palgi maht on 4,2m pikkuse korral 0,1821 m³, kuid 4,3m pikkuse korral 0,1870 m³. Nende mahtude erinevus on 3%. Samasugune ülemõõdu kadu tekib palgi diameetri määramisel, mida tehakse ühe mõõtmisega või kahe sellise mõõtmisega, mis on teineteise suhtes risti. Puu ei ole läbilõikelt absoluutne ring, vaid pigem ellips. Kui palgi otsa mõõdetakse ühe korraga, siis võetakse tavaliselt väikseim läbimõõt, kui aga kahe mõõtmisega, siis mõõdetakse väikseim läbimõõt ja sellega risti olev läbimõõt ning arvutatakse nende kahe keskmine. Üldiselt mõõdetakse palgi otsa diameetreid täissentimeetrites ja tulemus ümardatakse alla. Seega nihe ehk mõõteviga on alati ühesuunaline. Kui 4,2 meetri pikkuse palgi läbimõõt on 23 cm, on maht 0,1984 m³. Sentimeetri võrra peenema palgiga (maht 0,1821 m³) võrreldes on mahu vahe 8%. Sõltub ka saemehest Lisaks mõõtmisele on tähtis saemehe töö. Kui küpses metsas lõigata kõik puud juurekaelast 10 cm võrra kõrgemalt (normaalne kännu kõrgus), on puidu kadu hektari kohta 4-5 tm ehk umbes 1%. Teine oluline kadu tekib saemehe tööga, kui palke ei järgata õigesti. Nagu juba juttu oli, tekitab 10cm ülemõõt 3% kadu. Kui saemees järkab nii, et ülemõõduks on 20 cm, siis on vahe kahekordne. Paratamatuks kaoks on kahjustatud tüveosad, mis jäetakse lihtsalt langile maha, kuna nende töötlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Vahel on tüvi altosast kahjustatud vaid meetri võrra ja siis on majanduslikult mõttekam see jupp maha võtta ning tüvest ikkagi palki lõigata, kuna palk maksab mitu korda rohkem kui küttepuit. Seega ei ole otstarbekas võtta tüve otsast 3m notti küttepuiduks, kui sealt saab korraliku kahemeetrise palgi. Keskmiselt 25 protsenti Mingil määral tekib vahesid ka virnmaterjalide mõõtmisel. Paberipuitu ja küttepuitu mõõdetakse virnas ning mõõtühikuks on ruumimeeter (puitmaterjali virna maht koos õhuvahedega, mis sõltuvad virnastamise kvaliteedist). Ruumimeetrist tihumeetriks teisendamiseks kasutatakse virna mahu määramise metoodikat, kuid osaliselt on see subjektiivne määramine. Seetõttu ei pruugi virna täiust määrates ostja ja müüja tulemus ühtida. Tulemusest sõltub aga kasvavast metsast saadava materjali väljatuleku osakaal. Metsamajandamiskavasse märgitud tagavara hulka arvestatakse kogu tüve maht juurekaelast ladvani, kuid üldiselt jäetakse latv metsa. Latvade kogumaht hektari kohta võib ulatuda isegi 3-4 tm, mistõttu võib siingi kadu olla umbes 1% tagavarast. Kui kõik need üksikud protsendid kokku liita, on lageraie korral keskmine kadu umbes 25%. Harvendusraie korral, kus latvade osakaal ja palgi läbimõõdu mõõtmisel tekkiv kadu suurem, on ka protsent suurem. Juuresolevast tabelist näeb, kui palju võib ühest puust materjali välja tulla puistus, kus 24 cm jämeduse puu kõrgus on 18 m. Tabelis märgitud jäätmete hulka on loetud kõik need puu osad, mis ei lähe ühegi teise materjali hulka – seal on nii jämepalgi kui ka peenpalgi koore ja ülemõõdu maht ning kännu ja ladva maht. Jämedamast puust saab rohkem materjali kui peenemast puust, mille jäätmete hulk on suurem. Viimasel ajal kasutatakse metsa ülestöötamisel järjest rohkem harvestere, kuna nende tootlikkus on saemehega võrreldes suurem. Harvesteriga lõikamisel vaatab operaator aga tüve kabiinist ja ei pruugi kõiki kahjustusi nii täpselt märgata, nagu märkab saemees otse tüve kõrval seistes. On leitud, et mahuliselt on küll harvesteriga lõikamisel materjali väljatulek 3-5% väiksem kui saemehel, aga suurema tootlikkuse tõttu on siiski majanduslikult otstarbekam valida harvesteritöö. Mis võib väljatulekut vähendada?

 

Kadu lühidalt: