Raide liikide mõisted ja seletused

Mis on VALGUSTUSRAIE?

Valgustusraide peamine eesmärk on plaaniline puidu liikide süstemaatliline kujundamine ja valguse kättesaadavuse saavutamine metsa parema elutingimuste parandamiseks. Valgustusraide tulemusel hõrendatakse metsa liigsetest puudest, mis takistavad ja pärsivad metsa kiiret kasvamist, kuna noor mets on kasvutihe ja seega on piiratud toitainete ressurss ja ka valgus, mille tulemusel metsa kasvukiirus väheneb. Kõik see takistab metsal raieküpseks saavutamast ja hilisemal perioodil hakkavad domineerivad liigid teisi suretama. Tagamaks metsa kiiret kasvu, teostatakse valgustusraie. Valgustusraie tegemisel arvestatakse metsa iseärasusi, pinnast, puiduliike, puidutervist jne e. võetakse maha väiksemad ja jäetakse alles tugevad ja terved puud. Enne valgustraiet võis hektari kohta olla kuni 30 000 puud siis peale valgustusraie lõppu võib see kahaneda kuni 2000-5000 puule. Kui olete metsaomanik, kuid valgusraie efektiivse teostamise kohta puuduvad teamdised või kogemused, soovitame alati enne selle teostamist konsulteerida omaala asjatundjatega. Valgustusraie on igaljuhul vajalik kui metsa majandatakse tulu saamise eesmärgil. Peale valgustusraideid kaasneb harvendusraie (vaata lisaks teema alt “Harvendusraie) . Valgustusraidele on võimalik küsida toetust. Valgustusraide kohta saate saata infopäringuid allolevas tagasidevormist, kuhu saate lisada failina metsamajanduskavasid ja kõiksugu infot metsa kohta.

Mis on HARVENDUSRAIE?

Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puudekasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraie tegemisel võib ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Latimetsas, kus ei ole tehtud valgustusraiet või on seda tehtud puudulikult, tehakse harvendusraiet ka liigilise koosseisu kujundamiseks. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta.Harvendusrai e tul emusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ning toitainete,aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel. Harvendatud puistu õhu- ning soojusreziim paranevad samuti, pinnaseni paremini jõudev päikesekiirgus kiirendab keemilisi protsesse mullas, mille tagajärjel tõuseb mulla toitainetesisaldus. Harvendatud metsas kasvab jõudsamalt alustaimestik- rohu, puhma- ja põõsarinne, mis on omakorda toidubaasiks paljudele lindudele ning ka metsloomadele.Harvendusraiet tehakse sõltuvalt puistust ja kasvukohast 2 – 4 korda. Väga tähtis on esimese harvendusraie õige ajastus. Üldjuhul määrab raievajaduse puistu võrastiku seisukord. Kui puude võrad puutuvad omavahel tihedalt kokku, siis viitab see võrade kasvuruumi kitsikusele. Kasvuruumi puudusel laasuvad puud liiga kiiresti, selle tagajärjel jäävad ka võrad liiga väikesteks ning väheneb puude juurdekasv. Võrade pikkus peaks järgmistel juhtudel olema järgnev:

  • kuni 30-aastased männikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • 30 – 40-aastased männikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest
  • üle 40-aastased männikud: 1/4 – 1/5 puu pikkusest
  • kuni 40-aastased kuusikud: 2/3 – 1/2 puu pikkusest
  • üle 40-aastased kuusikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest
  • kuni 30-aastased kaasikud: 2/3 – 1/2 puu pikkusest
  • üle 30-aastased kaasikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • kuni 30-aastased haavikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • üle 30-aastased haavikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest

Kui tüved on juba välja veninud ning võrad lühikesteks jäänud, siis tuleb esimese korraga harvendada võimalikult vähe- väljaveninud tüvedega puud on tormi- ning lumevaalimishellad.Harvendusraie tegemisel on ilmselt kõige rohkem segadust ning peavalu tekitanud küsimus: milliseid puid võtta, milliseid jätta? Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad puud jagunevad omakorda:

  • tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud
  • halbade tüve- ja võraomadustega puud;
  • allajäänud, surnud või surevad puud;
  • halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud
  • puistusse liigiliselt sobimatud puud

Harvendusraie tegemi sel on väga tähtis jälgida, et kasvama jäävad puud paikneksiDühtlaselt. Kui mõnes kohas on grupp ainult väljaraiumisele kuuluvaid puid, siis on soovitav mõned puud ikkagi kasvama jätta. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes (60-65%), seda just seetõttu, et kuusik on väga tormihell puistu. Kokkuveoteede vähim lubatud vahekaugus on 20 m. Kokkuveoteede rajamisel tuleb ära kasutada looduslikke häile, vältimaks puistu liigset killustamist. Kokkuveoteede keerukohad peavad olema lauged, et ära hoida kasvavate puude kahjustamist. Raiejäätmed on soovitatav valdavalt koondada kokkuveoteedele, see lihtsustab kokkuveotraktori tööd ning vähendab pinnase lõhkumise ohtu. Laiuva võraga nn. “huntide” väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse “hundid” välja, aga kui ümber “hundi” kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta “hunt” kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Viljakamates kasvukohtades on männile kaaspuuliigiks soovitatav kasvatada kuuske. Kuuseenamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleb kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see vähendab tormikahjustuse ohtu. Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Männikutes on kased sagel i mändi de pi i tsutajad, seega on mõistlik mändide kõrvalt kased välja raiuda. Samuti peab männikutest välja raiuma haavad, sest haab on männipigirooste vaheperemeestaim. Nõmmemännikutes on jällegi soovitatav säilitada lehtpuid. Viljakamatel kasvukohtadel on männile sobivaim kaaspuuliik kuusk. Kaasikute raiel peab meeles pidama, et kask vajab kasvuks valgust, seega peaks raiejärgne täius jääma u. 60%. Üksikute okaspuude esinemisel on üldjuhul nende väljaraie otstarbekam, kui säilitamine. Haavikute raiel tuleb ennekõike välja raiuda seene (haavataelik) viljakehadega puud. Tööohutuse seisukohast on kõige ohtlikum just haabade, eriti külmunud haabade raiumine, sest haava oksad on väga rabedad. Sanglepikutes tuleks välja raiuda esmajärjekorras seene viljakehadega puud. Sanglepad on tihti kännuvõsudest tekkinud ning kasvavad seetõttu grupiliselt. Selliste gruppide harvendamisel peab eemaldama viletsamad puud. Enamasti tuleks jätta kasvama igast grupist üks puu, kui grupis on mitu võrdselt heade omadustega puud, siis võib jätta kasvama ka 2 puud.Peale harvendusraie tegemist on soovitatav kahel-kolmel raiejärgsel aastal käia raiutud puistut üle vaatamas. Esmalt selleks, et avastada raiejärgselt kahjustunud puid, näiteks tuulemurdu või lumevaalimise tõttu kasvujõuetuseni kaardunud või murdunud puid. Kahjustunud puud tuleb üles töötada ning metsast ära vedada, et need ei muutuks kahjurite sigimispaigaks. Teisest küljest saab paar aastat peale raiet osaliselt hinnata raie mõju puistu, aga ka üksikute puude arengule.Harvendusraie tegemisel ei tohi unustada, et tegemist on siiski looduskeskkonna muutmisega. Inimese jaoks on oluline metsakasvatuslik aspekt. Metsloomadele, lindudele ning teistele väiksematele elusolenditele on mets ennekõike elukeskkond, seda just loomulikul looduslikul kujul. Oma vajaduste järgi metsa kujundades on väga lihtne rikkuda looduslikku tasakaalu, mis omakorda võib põhjustada liikide hääbumist, isegi väljasuremist. Seepärast on soovitatav harvendusraie käigus säilitada surnud puid ning nende püstiseisvaid osi, kui need ei sega tulevikupuude kasvu. Samuti tuleks puutumata jätta lamapuit, võimalikult palju säilitada põõsa-, puhma-, rohu- ning samblarinnet. Metsloomade ning lindude toidubaasis on olulisel kohal vilju kandvad puud-põõsad- ka neid tuleb võimalikult palju säilitada. Järskudel nõlvadel, orupõhjades, liigniisketes kohtades, soosaartel, väga kivistel aladel,näiteks vanade kiviaedade vahetus läheduses ning heinamaal kasvavates üksikutes väikestes saludes on soovitatav jätta raie tegemata, sest üldjuhul ei ole neis kohtades väärtuslikku tulevikumetsa moodustumas, kuid samas muudavad sellised üksikud puutumata kohad metsa ol ul i sel t mi t mekül gsemaks . Omaette väga huvipakkuvad bioloogilised kooslused kujunevad välja metsastuvates nn. “majakohtades”, kus endiste hoonete varemed ning marjapõõsadviljapuud on muutumas metsa osaks. Arvestades praegust väga intensiivset raietegevust, on iga raietest puutumata koht omamoodi haruldus ning looduse suhtes oleks suhteliselt inimlik säilitada natukenegi midagi looduslikku, mi agi algupärast.. Autor: MTÜ Ristikhein  

Mis on SANITAARRAIE?

Sanitaarrai e eesmärk on parandada metsa tervislikku seisundit nakkusallikaks olevate ja/või kahjurite paljunemist soodustavate puude puistust eemaldamise kaudu. Sanitaarraiet võib teha mistahes vanusega puistus, kuid sanitaarraiet ei planeerita, kui puistus on otstarbekas mõni muu raie, näiteks harvendusraie. Sellisel juhul raiutakse harvendusraie käigus ka sanitaarraie korras raiutavad puud. Sanitaarraiega raiutakse:

  • surnud ja surevad puud
  • koorevigastuse tõttu pehmemädanikuga puid
  • tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuid kuni 10tm hektari kohta
  • oma ülesande täitnud seemnepuid
  • üksikpuude rindesse kuuluvaid puid
  • kasvujõuetuseni kahjustatud puud, mis on:

puud, millel on kahjustatudenam kui 30% (kuusel enam kui 10%) tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni) puud, millel on kahjustatud või hävinenud üle poole võrast või juurestikust on puud, millel on hävinenud ladvaosa   Sanitaarraie tegemisel peab kokkuveoteede rajamisel ära kasutama olemasolevaid loodusl i kke häi l e, samuti või b kokkuveo tee rajada raiutavate puude kohale. Väiksemate puistute raiumisel piisab enamasti ühest looklevast kokkuveoteest. Raiejärgne pilt puistust peaks jääma selline, et kokkuveoteed ei ole visuaalselt eristatavad. Sanitaarraie planeerimisel on soovitatav hinnata kahjustatud puude osakaalu puistus. Kui kahjustatud puid on puistus üle 30%, siis on mõistlik tellida metsakaitseline ekspertiis (patoloog). Metsakaitselise ekspertiisi (patoloogi) otsuses on ära näidatud kahjustuste olemus ja ulatus ning soovitatavad abinõud ja tegevused. Autor: MTÜ Ristikhein  

Mis on VALIKRAIE?

Valikraie on erametsaomanike jaoks tõenäoliselt kõige võõram ja segadusttekitavam raieliik. Valikraiet on lubatud teha püsimetsana majandatavates erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtmännikutes ja puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja hall-lepikutes. Püsimetsana majandamine tähendab, et väljaraiutud või väljalangenud puud asenduvad või asendatakse pidevalt uutega.Püsimetsana majandatavas puistus võib kasvada erivanuselisi puid järelkasvust küpsusealisteni.Esimese valikraiega tohib välja raiuda kuni 20 protsenti elusate puude tagavarast tingimusel, et metsa ülarinde täius ei lange madalamale kui 60 %. Korduva valikraiega ei tohi viia puistu tagavara madalamale, kui see oli pärast esimest valikraiet, välja arvatud juhul, kui seda põhjustab surnud puude raie. Valikraie on omamoodi universaalne raie, mis ühendab eneses valgustus-, harvendus, sanitaar- ja turberaietest aegjärkset ja/või häilraiet, sest püsimetsana majandatavas metsas on hooldus- ja uuendusraiete tegemine keelatud. Valikraie planeerimine ja teostamine on erametsanduses väga vähe levinud. Valikraie keerukust ning spetsiifikat arvestades võib selle planeerimist ja tegemist soovitada ainult väga entusiastlikele metsaomanikele. Autor: MTÜ Ristikhein